J

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

jakša (skr yaks'a; pl yakkha), india mütoloogias valdavalt heatahtlike jumaluste, loodusvaimude, viljakuse ja jõukuse hoidjate nimetus. Nende valitsejaks on Kubera. Naisjakšad e jakšinid (skr yaks´inī) võivad aga olla inimestele ohtlikud ja verejanulised. Budismi mütoloogias on j-d rühm pooljumalaid eesotsas *maailmakaitsja Vaišravanaga. Neid peetakse Buddha *seadmuse kaitsjateks ja sageli kuulavad nad koos teiste olenditega Buddha jutlusi. Jakšinid võivad aga mõnikord püüda võrgutada seadmusega tegelejaid. Ikonograafias kujutatakse j-sid enamasti kõhukate figuuridena, jakšinisid aga kaunite iharate naisolevustena. J-de kujutisi peetakse india religioosse skulptuuri varajasemateks näideteks, mis on andnud eeskuju hilisemale hinduismi, budismi ja džainismi kunstile.

Jama (skr, pl yama; tb gshin rje), india mütoloogias surma ja allilma jumal. «Rigveedas» räägitakse temast kui esimesest inimesest, kes suri. Hiljem muutus J. surnute üle kohtumõistjaks ja nende pattude eest karistajaks. J-t kujutatakse rohelisena, punaste silmade ja sama värvi rõivastega. Ta kannab valitsuskeppi, mida ehib pealuu. Kaks neljasilmset koera valvavad tema kuningriigi väravaid; tema sõnumiviijateks on vares ja tuvi. Budismi mütoloogias on J. samuti surmajumal, põrgute valitseja, kes vaeb pärast surma *olendite *tegusid ja otsustab, missugust *ümbersündi nad väärivad. Paali tekstides räägitakse mõnikord mitmest (kahest, neljast) J-st. *Vadžrajaanas peetakse J-t üheks tähtsamaks *seadmusekaitsjaks. Teda kujutatakse hirmuäratavana, ta on ehitud pealuudest vanikutega ja ümbritsetud tuleleekidega. Vasakus käes hoiab ta tegudepeeglit, kus igaüks näeb oma tegusid, paremas käes aga mõistmisemõõka.

Jamāntaka (skr yamāntaka ‘Jama hävitaja’; tb gshin rje gshed), ka Jamāri (skr yamāri ‘Jama vaenlane’), *vadžrajaana mütoloogias üks peamisi *idameid, *bodhisattva *Mandžušri raevukas kuju, kes esindab *dhjaanibuddha *Akšobhjat. J-t kirjeldatakse mitmes tantristlikus tekstis, nagu *Guhyasamāja-tantra, Mañjuśrīmūlakalpa jt. Sādhanamāla’s mainitakse Raktajamārit (Punane Jamāri) ja Krišnajamārit (Must Jamāri), kes esineb kolmel eri kujul: kahe-, nelja- ja kuuekäelisena. J. kõige tuntumaks kujuks on Vadžrabhairava (skr vajrabhairava ‘ähvardav vadžra’), kelle kirjeldus esitatakse Vajrabhairava-tantra’s. Vadžrabhairava on tumesinise kehaga, üheksa peaga, millest üks on härja oma, kolmekümne nelja käega ja kaheksateistkümne jalaga. Tavaliselt esineb J. koos oma *pradžnja Vadžravetālāga.

janu (skr tr´s´n´ā; pl tañhā; tb sred pa; hn keyang, yu, ai; jp katsugō, yoku, ai), *budismis mõiste, mis tähistab kõige laiemas mõttes inimest *sansaaras hoidvaid tegureid ning on seotud *ihade ja kirgedega. Budismi psühholoogia järgi tekib j. tajuorgani ja selle objekti kokkupuutest. J. on *kannatuse peamiseks põhjuseks, millest Buddha räägib juba *«Seadmuseratta käimapanemises». Põhiliseks januks on janu uuestisündimise järele, millega kaasnevad *lõbujanu (skr kāmatr´s´n´ā), *elujanu e olemisejanu (skr bhavatr´s´n´ā) ja *surmajanu e olematusejanu (skr vibhavatr´s´n´ā).

Ingl thirst, craving, longing for, yearn.

Jašodharā (skr yaśodharā; pl yasodharā), *Siddhārtha Gautama, pärastise Buddha *Šākjamuni abikaasa ja tema poja *Rāhula ema. *Paali kaanoni tekstides esineb J. sageli ka nimede Rāhulamātā (‘Rāhula ema’) ja Bimbā v Bimbādevī all. Paali allikate kohaselt olevat ka J. pärast Buddha *virgumist nunnaks hakanud.

jāti vt kast

ji vt sõjakavalused

jianxing (hn ‘loomuse nägemine’; jp kenshō), *chan’is ja *zen’is üks mõisteid, mis tähistab ülimat *virgumist ja *mõistmist ning rõhutab seda, et virgununa nähakse iseennast ja oma meelt niisugusena nagu need tegelikult on, st olemuselt tühjadena. Mõnikord mõistetakse j-i ka *wu e *satori sünonüümina.

Ingl to see nature, seeing into the [original] nature.

jina vt võitja

jingtu vt puhas maa

jīva vt hing

jñāna vt teadmine

jōdo vt puhas maa

jooga (skr yoga ‘ike, rakend, ühendus’; tb rnal byor; hn yuqie; jp yuga), india õpetustest pärit mõiste, mis tähendab vaimsete harjutuste rakendamist ühinemiseks ülimaga (nt *brahmaniga). J. mõiste tekkis *brahmanismis, kus selle abil võib jõuda *vabanemiseni *sansaarast. *Meele kontrolli ja arendamise vahendina on j. kasutusel nii hinduismis, budismis, džainismis kui ka *sikhismis. Hinduismis kujunes välja samanimeline filosoofiakoolkond (*daršana), kus j. meetod on jagatud kaheksaks astmeks: ohjeldamine (hoidumine ebakõlblatest tegudest), kontroll (tähelepanu oma ihu ja meele üle), iste e *aasana (erinevad asendid harjutamiseks), hingamine (hingamise jälgimine ja kontrollimine), eemaldumine (meele suunamine välistelt objektidelt meelele enesele), püsimine (meele püsimine ühel objektil), *mõtlus (süüvimine mõtlusobjekti), *keskendumine (viimane aste, mis on eelduseks *sansaarast vabanemisele). J. koolkonna põhitekstiks on 2.–3. saj pärit Patandžali Yoga-sūtra. *«Bhagavadgītās» nimetatakse j-deks peatükke, mis tähistavad eelkõige ülima jumalaga ühinemise erinevaid etappe. Budismis kujunes 4.–5. saj *joogatšaara koolkond, kus j. tähendab mõtluse ühendamist *teadvuse analüüsiga.

joogatšaara (skr yogācāra ‘jooga teostamine’; tb rnal ‘byor spyod pa; hn yuqiexing pai; jp yugakyō ha), *mahajaanas *madhjamaka kõrval üks kahest tähtsamast filosoofiakoolkonnast, tuntud ka *vidžnjaanavaada nime all. J. tekkis arvatavasti 4.–5. saj *sarvastivaada baasil. Selle rajajateks peetakse *Asangat ja *Vasubandhut, hilisemad tuntumad j. esindajad on Dignāga (6. saj) ja Dharmakīrti (7. saj). J. keskseks mõisteteks on *cittamātra e *vijñaptimātra ja *ālayavijñāna. J. tekstides keskendutakse *teadvuse ja teadvustatud kogemuse analüüsile. Hilisemas j-s käsitletakse ka *tathāgatagarbha ja *buddha *kolme ihu (skr trikāya) teooriaid. J. olulisemad tekstid on *Sam´dhinirmocana-sūtra ja Asanga *Yogācārabhūmi-śāstra. Vahel seostatakse j-ga ka *Lan´´kāvatāra-sūtra’t ja *Avatam´saka-sūtra’t. Hiina budismis on j. koolkond tuntud ka nimetuse *faxiang all.

joogi (skr yogin), inimene, kes tegeleb *joogaga.

joogini (skr yoginī), naissoost *joogi.

jooni (skr yoni ‘emakas, üsk’), naissuguelundi nimetus, ülekantult allika ja tekkimise tähenduses. Hinduismis religioosne viljakussümbol, mis esineb nii eraldi kui ka koos *lingaga ja sümboliseerib *šaktit. J. on eriti oluline *šivaismis *Pārvatī sümbolina. J. kujutisi on leitud juba *Induse tsivilisatsiooni mälestistest.

jumal (skr deva, īśvara, sura; tb lha; hn shen, tian; jp shin, ten), tõlgetes üldnimetus erinevates õpetustes esinevate kõrgemate mütoloogiliste olendite tähistamiseks. Budismis asuvad j-d ühes *kuuest olemasolu valdkonnast. Nad alluvad *teo ja *teovilja seadusele nagu kõik teisedki *sansaaraolendid. *Sikhismis on üksainus jumal, keda nimetatakse tõeliseks *õpetajaks ja kelle *nime kordamine on vabanemisteel väga oluline. Vastavad tiibeti- ja hiinakeelsed sõnad tähistavad üsna laia eripalgeliste üleloomulike olendite ringi. Vt ka deva, išvara, kami, shangdi, taevas.

junzi vt õilis 2.

jutt (skr vāc; tb smra; hn yanshuo; jp gonzatsu), inimese kõnefunktsioon. Budismis mõistetakse seda kui ühte kolmest valdkonnast *ihu ja *meele kõrval, millega tehakse *tegusid.

järelevaatamine (skr anupaśyanā; pl anupassanā; tb rjes su mthong pa), budismis *meeleharjutus, mille abil saadakse üle juurdunud väärarvamustest ja -harjumustest neid pidevalt jälgides ja analüüsides. See põhineb arusaamal, et kui *seadmusi põhjalikult uurida, siis nähakse nende *püsitust ja *omaoleku puudumist. Selle harjutuse eesmärgiks on harjuda asju nägema ‘nii nagu need on’ (skr *yathābhūtam), s.o olemuslikult tühjadena (skr śūnya).

Ingl contemplation, investigation.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

registrikood 80157537 (MTÜ Budismi Instituut)
telefon 5101387; arvutikirja aadress info@budismiinstituut.ee
Kentmanni 18-49, Tallinn 10116; pangaarve konto EE982200221018598037 Swedbank